Head sõbrapäeva!

Tegin täna 4 tundi vastlakukleid! 4 tundi! Ma siiani ei uskunud, kokkamine võib olla nii väsitav, aga õnneks üks vene tüdruk aitas ka. Või no ma ei tea kui õnneks, sest vahepeal oli meil suhteliselt erinev arusaam kuklite küpsetamisest, aga ma jäin peale, sest retsept oli eesti keeles.

Niisiis, üks oluline asi, mis vastlakuklite juurde kuulub, on vahukoor. Meil olid olemas koorepakid, kauss ja need vahustavad pulgad, mis mikseri külge käivad. Ainuke puuduv asi oli mikser ise. Puuduvaks see jäigi.

Siis vahetasime need pulgad vispli vastu välja ja üritasime kordamööda tüdrukutega vahukoord vispliga vahtu saada. Lootusetu. Lõpuks ei jäänud muud üle, kui kutsuda appi üks sakslane, kes käib jõusaalis (ja kellel btw lisaks musklitele on ka aju). Saate aru, ta ajas selle vahukoore viie minutiga vahtu!!! Aga siiski, seda oli niiii naljakas vaadata, kuidas mingi jõusaalis käiv inimene seob köögirätiku endale ette, võtab vahukoorekausi ja vispli kätte ja teeb vahukoort :D Panen siia pildi, kui saan selle ühe tüdruku käest.

Vau, ma olen üllatunud, et te mu praktikast huvitatud olete. Aga laborist kirjutan rohkem järgmise nädala jooksul, sest praegu olen seal alles nii vähe olnud.

Veel kord head sõbrapäeva ja üritan paari nädala pärast Eestit väisama tulla ;)

Aeg kaob, rõõmudele ei jää aegaa

Mul on sel semestril 10 EAP-d vähem kui eelmisel, kuid ikkagi pole kõige jaoks piisavalt aega. Tõesti ei saa aru, kuhu see aeg läheb. Nimelt, õhtul on analüütilise keemia harjutustund, homseks hommikuks pean neurobioloogia ettekande õpetajale ära saatma ning geneetika protokolli võiks lõpuks ometi juba kirjutama hakata!

Selles suhtes on süda rahul, et olen vähemalt ÜRITANUD keemia koduülesandeid teha. Ja seegi on edasiminek, et saan aru, et neid on võimalik lahendada (üleeile seda veel ei arvanud). On ju? Ning neurobioloogias hakkan ka juba vaikselt oma ettekande sisust aru saama. Seega, kui kellelgi kunagi tekib küsimusi teemal "Language and Speech", siis olge lahked, Karin aitab.

Siiani oli üks asi kahtluse all, aga nüüd on kindel :D Nimelt ma lähen populatsioonigeneetika-ökoloogia-genoomika laborisse praktikale :D (ma loodan, et nad ise mõistavad, mis labor nad siis lõpuks on). Raske on oma rahulolu siin väljendada. :D Ma hakkan alguses DNA-d lõpmatult paljde kalade koenäidistest eraldama (kokku 1500 kala, mis kõik loodetavasti mulle teha ei jää). Praegu olen jube elevil (jah, nagu laps), aga eks näis, mis nägu siis olen, kui paarsada tükki valmis on.

-------------------------------

Mõni tund hiljem.

Elasin keemia harjutustunni üle. Jube chill doktoriõppe tudeng andis seda hoopis, seega õpetaja hirmuvalitsusest (mida ma ka pelgasin, sest kõik põdesid enne tundi) oli asi kaugel. Sellest hoolimata istusid kõik (50 õpilast) (300-kohalise) auditoorimi neljas viimases tagareas, mida oli suht naljakas vaadata.

Siin tuleb ka järgmisel nädalal vastlapäev. Soomlastele seostub see mõnusa ajaga, kus saab kelguga mäest alla lasta ja pärast seda juua, juua ning juua... :P Loodan, et vähemalt ilm tuleb normaalsem kui täna, vahepeal oli juba mõnusad -6 kraadi õues külma, aga täna viskas jälle -15. Brrrrr. Peab taas kuidagi kolmanda kampsuni jope alla ära mahutama.

Ja ta elab!

Mu kullake, kuivas teine ära ning töötab ja ELAB jälle edasi nagu loom. Mida ei saa aga kõige kohta öelda.

Nimelt, käisin paar päeva tagasi kinos (filmid poole hinnaga ehk siis ainult 80 krooni, jipii). Käisin vaatamas soome filmi "Täällä pohjantähden alla", mis on soomlastele nagu "Tõde ja õigus" ja "Nimed marmortahvlil" kokkupanduna. Või no, Tammsaare peamiselt ainult selle pärast, et see algas soosse kraavi kaevamisega...

Ma ei tea ajaloost väga palju, aga üllatusena tuli, et Soome Põhjasõda nii palju Eesti Vabadussõjast erines. Terve film oli üles ehitatud soome perekonnale, kes olid 20. saj alguses punased ja võitlesid valgete vastu. Sisukokkuvõte võikski olla, et punased tapsid valgeid. Valged tapsid punaseid. Kõik määrati mahalaskmisele. Üks jäi üllatuslikult ellu.

Head ega halba nagu ei selgunudki seal... vähemalt mitte sõdivate poolte vahel, ainult inimesed erinesid üksteisest põhimõtete poolest. Et kui meie "Nimed marmortahvlil" jättis sellise eestlase tunde südamesse, siis too film... Ma ei tea, mis tundega soomlane sealt koju läks. Ma ju ikka võisin sisu ära rääkida, sest enamik eestlasi ei jõua eesti "tõde ja õigustki" läbi lugeda ning soome oma siis ammugi mitte!?

Ajalootund sai läbi.

Erinevalt Eestist saab Soomes pudelite korjamisega raha raha. Laupäeval oli hispaanlanna sünnipäevapidu ning pärast seda aeti taara kokku ja pandi pudelid valmis kilekotti, et need hommikul automaati viia. Koristajad aga, kes muidu erilist töötahet üles ei näita, olid täna eriti innukad ning olid meie ärkamise ajaks need ise kuhugi jälgegi jätmata ära viinud. Niisiis oli meie köök 24 eurost ilma nagu niuhti.

Lähen oma lihasvaluga magama. Lihasvaluga, sest eelmisel nädalal käisin 5 korda trennis, nendest viimane kord kogemata. Nimelt üks teine hispaanlanna kutsus tasuta tsirkusekooli. Ma mõtlesin muidugi et, oh, lahe, saab köiel kõndida ja üherattalise jalgrattaga (?) sõita ning läksin kohale. Tegelikkus oli aga sõjavägi, kus pidi ringiratast jooksma ning iga treeneri plaksu peale kükke, kõhulihaseid ja muud säärast tegema. Ja me pidime käte peal seismist ka õppima - võehh. See oli... niiiiii raske!

Õnneks tuli välja, et ma ei saa tagasi minna, sest kursus maksab 100 eurot. Mõnikord on hea ka vaene olla.

K530i seiklused

Kõik algas hästi - täna oli jälle see laborikursus ning ma ei ajanud 4 laboris veedetud tunni peale mitte ühtegi asja maha ega ümber, ei lõhkunud ühtegi pipetti, tsentrifuugi ega PCR masinat ära, ei põhjustanud ühtegi plahvatust või veeuputust ega ühegi inimese surma/vigastusi.

Oleks võinud ka jätkuda hästi, sest WC-s mul tavaliselt ka mingeid probleeme ei ole, aga, nagu näha, on kõigel erandeid.
"Kolks."
Sellist häält teeb wc-potti kukkunud mobiil.

Ma olin kunagi ammu mõelnud, et kui mingi oluline asi vetsupotti kukuks, kas ma siis võtaksin ta sealt välja või see oleks liiga rõve. Tegelikkus oli aga see, et enne kui midagi mõelda jõudsin oli käsi kümas vees ja mobiil päästetud. See täiend "külmas" on neile, kellel veel isiklikult pole olnud võimalust wc-poti veetemperatuuri kogeda.

Mõtlesin, et olen enam-vähem ainuke idioot, kellel nii juhtunud on, aga kui sellest majakaaslastele rääkisin, siis üllatuseks hakkas igasuguseid nõuandeid lendama a la stiilis "Jaa mul juhtus ka nii, pane radiaatorile kuivama" ja "Võta aku välja ja kuivata ära" jne. Kõige erilisem oli ühe keemiku nõuanne: "Ma panin toore riisi sisse, see imes vee välja ja hakkas uuesti tööle" jne.

Kas te arvate, et mu musil Sony-Ericssonil on veel lootust? Kui mul oleks Nokia, siis üldse ei muretseks... Aga samas, olukord võiks olla ka hullem (loe: Samsung).

Jutu moraal ongi see, et parempoolne tagatasku on halb koht mobiilide hoidmiseks.

DNA

Tagasi Turkus, nagu ilmselt kõik teavad juba. Eksameid ei ole, aga juba uus semester käimas. Selle kevade veedan neurobioloogia, analüütilise keemia, soome keele, molekulaarbioloogia, inglise keele ja evolutsioonigeneetika seltsis.

Täna hommikul ärkasin ilusasti üles, jõudsin (ülesmäge) joostes soome keele tundi, seejärel (allamäge ja jälle ülesmäge) joostes Joosepiga kohtuma, kes aga oli meie kohtumise põhjuse ehk siis minu paberid koju unustanud ning lõpuks (taas ülesmäge) evolutsioonigeneetikasse. Kuna mu eelnevad teadmised tunni asukohaga piirdusid lausega "limpsiautomaadi juures asuvast uksest läbi ja vasakule", siis oli hea üllatus natuke teadlikkuma sõbrannat enne päralejõudmist kohata.
Võtsin rutates juba oma pliiatsi ja vihiku ilusasti kotist välja, aga klassi sisseastumise asemel olin ma laboris!
"Ööööö!"
Nimelt jah, evolutsioonigeneetika on laborikursus.

Sellele vaatamata, et ma olin ainus, kes polnud kunagi ühestki elusolendist DNA-d eraldanud, PCR-i teinud, "väristit" (?) kasutanud ja et kõik oli soome keeles jne, läks suht hästi. Ainult vedela lämmastikuga olin varem mänginud. Ma lihtsalt ei oodanud, et õpin eri "topside" (?) nimed enne soome keeles kui eesti keeles selgeks.

Igal juhul labori mõttes sain täna targemaks kui terve eelmise aasta jooksul kokku. Võib-olla isegi talun ära, kui pean säärast tööd veel palju aastaid tegema...

Ja muidu läheb ka hästi. Btw, pole kunagi varem 10 min-ga blogi kirjutanud, aga siiani on suu lahti, et DNA eraldamine ja kõik need müstilised ensüümid jne nagu tegelt ka töötavad!

Tuba 6

Ok. Viimane eksam selleks korraks tehtud! :D Kõigil teistel hakkavad ka kooliasjad valmis saama. Kurb, et 80% inimestest läheb jäädavalt koju, just pärast seda, kui nendega ära harjud. Aga positiivne osa on ka - ma nt sain just tasuta tugitooli, sest mu naabril, kanada tüdrukul pole sellega mitte midagi teha, kuna ta läheb ülehomme tagasi Kanadasse ning pole huvitatud võtmast seda lennuki peale kaasa :P

Enne äratulekut väike pilt mu toast:

Tegelikult see on isegi suurem kui pildi pealt paistab. Lisaks veel soe on ja duši all ei saa vesi kunagi otsa. Öökapi tagaküljes on küll auk mingil põhjusel, kuid las olla.

Köök on ka lahe ja funktsioneerib ilusti. Isegi selles mõttes, et inimesed pesevad oma nõusid jne. Meessoost isikute õllejoomisest tekib aeg-ajalt pudelivirn riiulisse, kuid positiivne osa selles on, et erinevalt Eestist saab nende poodiviija rikkaks.

Õues on jube külm! Lumi on maas ja libe on. See tähendab, et rattaga käib koolis ainult paarsada tudengit, arvatavasti enamik neist soomlased. Nimelt need vahetusõpilased, kes seda on katsetanud, on mu teada haigeks jäänud...

See ka veel, et kui keegi kunagi soome jõululõunat pakub, siis tuleb teha endale teene ja keelnuda. Mu arust see on... jube :D Magus kartulipuder, magus porgandivorm, magus kapsavorm, sink, herned ja magus kaste. Ühesõnaga magus, magus ja magus asjade kohta, mis peaksid soolased olema.

Ilusaid pühi!

Midagi, mida peab ütlema

Päike paistab!!! Esimest korda 3 nädala jooksul. Esimest korda kolme nädala jooksul pole päev otsa väljas lihtsalt hall.
Nii lahe :D