Nimelt, käisin paar päeva tagasi kinos (filmid poole hinnaga ehk siis ainult 80 krooni, jipii). Käisin vaatamas soome filmi "Täällä pohjantähden alla", mis on soomlastele nagu "Tõde ja õigus" ja "Nimed marmortahvlil" kokkupanduna. Või no, Tammsaare peamiselt ainult selle pärast, et see algas soosse kraavi kaevamisega...
Ma ei tea ajaloost väga palju, aga üllatusena tuli, et Soome Põhjasõda nii palju Eesti Vabadussõjast erines. Terve film oli üles ehitatud soome perekonnale, kes olid 20. saj alguses punased ja võitlesid valgete vastu. Sisukokkuvõte võikski olla, et punased tapsid valgeid. Valged tapsid punaseid. Kõik määrati mahalaskmisele. Üks jäi üllatuslikult ellu.
Head ega halba nagu ei selgunudki seal... vähemalt mitte sõdivate poolte vahel, ainult inimesed erinesid üksteisest põhimõtete poolest. Et kui meie "Nimed marmortahvlil" jättis sellise eestlase tunde südamesse, siis too film... Ma ei tea, mis tundega soomlane sealt koju läks. Ma ju ikka võisin sisu ära rääkida, sest enamik eestlasi ei jõua eesti "tõde ja õigustki" läbi lugeda ning soome oma siis ammugi mitte!?
Ajalootund sai läbi.
Erinevalt Eestist saab Soomes pudelite korjamisega raha raha. Laupäeval oli hispaanlanna sünnipäevapidu ning pärast seda aeti taara kokku ja pandi pudelid valmis kilekotti, et need hommikul automaati viia. Koristajad aga, kes muidu erilist töötahet üles ei näita, olid täna eriti innukad ning olid meie ärkamise ajaks need ise kuhugi jälgegi jätmata ära viinud. Niisiis oli meie köök 24 eurost ilma nagu niuhti.
Lähen oma lihasvaluga magama. Lihasvaluga, sest eelmisel nädalal käisin 5 korda trennis, nendest viimane kord kogemata. Nimelt üks teine hispaanlanna kutsus tasuta tsirkusekooli. Ma mõtlesin muidugi et, oh, lahe, saab köiel kõndida ja üherattalise jalgrattaga (?) sõita ning läksin kohale. Tegelikkus oli aga sõjavägi, kus pidi ringiratast jooksma ning iga treeneri plaksu peale kükke, kõhulihaseid ja muud säärast tegema. Ja me pidime käte peal seismist ka õppima - võehh. See oli... niiiiii raske!
Õnneks tuli välja, et ma ei saa tagasi minna, sest kursus maksab 100 eurot. Mõnikord on hea ka vaene olla.
Hah, mõnikord on tõesti hea vaene olla :D. Mõnikord jälle muidugi mitte, näiteks kuu lõpus.
ReplyDeleteTsirkusekool on muidugi geniaalne leiutis.
Mis kinosse puutub, siis on muidugi tore, et teil ka muid filme kinos tuleb peale Avatari, mida kõik mulle promovad, isegi inimesed, kes muidu kivi all elavad. Mu ema isegi saatis mulle raha, et ma seda vaatama läheksin. Geniaalne.
Aga jah, muidu Põhjasõda oligi veidi suurem huvide konflikt. Samas, Nimed Marmortahvlil film ja raamat on ikka väga erinevad. Film on tehtud jube patriootlikuks, et ikka kõik on valmis iga kell vaba Eesti eest surema ja nii. Raamatus oli sama asi, mida sa kirjeldasid. Et peategelane kuni lõpulehekülgedeni ikka mõtleb, kumb pool ikka õige on ja kas üldse kumbki õige on. Loe raamatut, see on täitsa tore :).
Tore on ka see, et sul endiselt hästi läheb, ülientusiastlike koristajate kiuste! :)
Tead, ma ei tea miks ma põhjasõda kirjutasin - mõtlesin Talvesõda hoopis :D Ja talvesõda see ka polnud, mingi sisesõja moodi asi oli hoopis, aga ega see filmi olemust muuda - sama masendav kõik :P
ReplyDeleteNimed marmortahvlil loeks küll, kui selle soome keeles leiaks. Praegu võtsin raamatukogust harjutamiseks mingi ribadeks loetud naisteka (mõtlesin, et ju siis on hea, kui palju on loetud) aga oh jummel, sellist tibijuttu pole elu sees lugenud. Ei jõua juba ära oodata, et saaks selle tagasi viia :P
Kena avatari! :D Sa üllatad mind ikka iga kommentaariga millegagi, olgu selleks nokia pesemine pesumasinas või emalt saadud kinoraha :D
Kurat, ma ise ka ei mõelnud üldse, mida ma kirjutan :P. Niipalju siis sõdade ajaloost ja muust. Mis mu ajaloo eksami tulemus oligi, eksole? ;)
ReplyDeleteUhh, kui jube. Naistekad. Loe raamatukogust siis midagi inglise keeles, miks sa ennast nende naistekatega piinad. Või võta keele harjutamiseks mingi raamat, mida oled tükk aega tahtnud lugeda. Või midagi, mida sa juba oled lugenud. Potteri lugemine kindlasti aitab :D.
Ma ise loen maailmaklassikat, nii tore on, varsti hakkab jälle uus semester ja ainult kohustuslikud raamatud...uhh.
Irw @ alati üllatamine. Millega ma sind siis seekord üllatan. Oma uut telefoni pole veel pesumasinasse pannud, ema pole uut filmi ka leidnud...
Noh, kui ma oma kirjutamise käsile võtan, siis ma võin võita 25 000.-. Hah, naljakoht. Anu viitsib midagi teha.
Ma mängin nüüd edasi Harry Potteri kolmandat mängu ja õhtupoole veel paari pokkeriturniiri :). Elu mul ka pole.