Soome kõnekeel on Soomes hoopis teistsuguse tähendusega kui eesti kirjakeel Eestis. Eestis oled harjunud, et kui lähed panka, siis ütled välja: "Tahaksin osta kolmkümmend kaheksa eurot" ja oma sõpradega räägid "esimesest" ja "teisest" loengust, mitte essast ja tessast. Siin aga ütlevad isegi õppejõud a la "Kes essal korral kohale ei jõudnud, siis..." ning poes pead maksma "kakskend üks" eurot. Ühesõnaga on kõnekeele tähendus Soomes palju olulisem kui Eestis. Meie jaoks võrdub nende kõnekeel slängiga, aga släng on siin hoopis omaette teema.
Näiteks sõna raitiovaunu (tramm) on samas ka ratikka. Taskulamppu - fikkari, kondomi - kortsu, koti - hima, äiti - mutsi jne jne. Õpin soome kõnekeelt eraldi kursusel ja neid sõnu on tõesti sadu. Täiesti reaalne on, et oled õppinud soome keelt kodus kolm aastat ja räägid seda enda arust väga hästi, siis aga tuled Helsingisse ja sõber ütleb sulle "mennään sporalla duunista himaan" ning sa oled üks suur küsimärk, sest kui sa nt koolis dialooge harjutasid, kõlas see lause kui "mennään raitiovaunulla töistä kotiin".
Lisaks peab vaatama, et soome keelt liiga julgelt ei räägi, kui veel väga hästi ei oska. Näiteks kui tahad väljendada, et kulutad täna palju raha ja üritad seda otse soome keelde panna. "Raiskan" tähendab soome keeles "vägistan".
Turkus hakkab talv kätte jõudma - puudel pole enam palju lehti järel, mis võiksid alla kukkuda. Samas annab talve lähemale jõudmisest märku ka tõsiasi, et peaaegu igas loengus leidub keegi, kes koob - kes sokki, kes salli, kes mütsi.
Koolisüsteem on Soomes Eesti omale hästi sarnane, aga ometi on siin ülikoolis käimine tundub teistsugune. Võib-olla on põhjus selles, et osa aineid võtan koos esimese aasta tudengitega, aga igal juhul on tihti selline tunne, nagu istuks keskkoolis geograafia tunnis. Eestis olen harjunud, et loenguid annavad tõepoolest oma ala professionaalid, kes teavad palju ning ise teevad ka teadust jne. Siin küsivad ESIMESE aasta tudengid õppejõult vahel selliseid küsimusi, millele need vastata ei oska. Samas taimefüsioloogia õpetaja võiks nagu teada, millise mehhanismiga Golgi kompleksis ained edasi liiguvad...
Võib-olla on asi selles, et Eestis lihtsalt keegi kunagi mitte midagi ei küsi ja me lihtsalt ei saa teada, et sealsed õppejõud ka paljusid asju ei tea.
Üldse siin on õpetaja ja õpilase vahel väidetavalt teistsugune suhe. Et õpilased on õpetajatele noored kolleegid ja nendega võrdsed. Ma pole seda veel väga kogenud, aga seda tean küll, et siin ei minda õppejõu jutule a la "Härra Suomalainen, kas te oleksite nõus, kui ma teeksin eksami kolmapäeval?", vaid "Jari, on see sulle ok kui ma teen eksami kolmapäeval?".
Ma olen kaks sammu lähemal piltide ülespanemisele siia. Mul on fotokas ja tegelt isegi paar pilti tehtud, aga probleem on selles, et õige juhe jäi maha :D Aga saan selle järmisel nädalal. Siis näete nt, mida tähendab fakt, et Soomes on jalgrattad populaarsed.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Issand halasta, soome kõnekeel. Meile räägiti ka loengus sellest, pluss siis peaaegu samade sõnadega - et see on nii lahe, kui sa kodus viis aastat õpid ja oled enda meelest jube proff ja lähed kohale ja apparently keegi sinust aru ei saa. See on natuke nagu Snatchis, kus ameerika keel ja inglise keel omavahel nagu kuidagi ei haaku ;)
ReplyDeleteSee õpetaja-õpilase suhe tundub küll...em, vahva. Peamiselt sellepärast, et ma küll ette ei kujuta, kuidas ma läheks umbes Lotmani juurde ja oleks nagu: "Ou, Mihhail, täna õhtul siis eksam, ok?"
Sounds bloody scary. Aga võib-olla see pole nii imelik, kui sa seda teises keeles räägid. Also, tundub, et see soome keel on sul juba täitsa käpas ning suhtled. Alati positiivne võõral maal põtrade seltsis.
Ootame pilte, raisk!
Hmm, sellest, et õppejõud ei oska küsimustele vastata. Ilmselt on siin ülikoolide vahe ka. Sest näiteks MINUL, kes ma õpin TARTU ÜLIKOOLIS, ei tule selliseid asju küll kunagi ette :) See on peamiselt Laura kiusamiseks, kes ei raatsinud Tartusse kolida, kui õige aeg oli. Ükskord meil ka õppejõult küsiti mingi küsimus, millele ta ei vastanud ja hiljem selgus, et ta on praktiliselt kurt.
Aga ma pean tõdema, et ilmselt on asi selles, et eesti tudengid, well... lihtsalt ei suhtle. Kogu tohutu aktiivsus, mille ma VKK-st kaasa sain (tohutu sarkasm), lihtsalt saab rohkem innustust sellest, et keegi teine apparently ka huvi ei tunne 13. sajandi karjaseluule vastu.... :S
hahaa, eksole Anu :) aga tlüs on see suht tavaline, et küsimustele vastata ei osata. nt kui õppejõud küsib, et kas teil on tekkinud küsimusi, ja sa tõepoolest küsid, siis on vastus umbes selline: "jaa, see on väga huvitav küsimus, aga ma ei oska sellele vastata.mida teised arvavad?" Aga respect meil ikka on. Minu vanad eluaegsed pedagoogid saaksid südamerabanduse, kui nende poole niimoodi pöörduda...
ReplyDeleteLallu
Ok, väga hea teada, et ma täitsa üksinda pole nende imelike õppejõudude suhtes! Suhtumise koha pealt oli täna loengus jälle "Kuule, räägi uuesti nende fotosüsteemide erinevusest." No üritatakse olla kõigi õppejõududega sõbrad ja õppejõududele on see normaalne. :P
ReplyDeleteAsi, mis minu arust niimoodi puudu jääb, on tudengite arusaamine sellest, et nad tegelikult polegi nii targad, kui arvavad. Eestis pärast kuu aega ülikoolis käimist sain ma näiteks aru, et palju on veel õppida, aga soomlased siiani lihtsalt targutavad vahepeal :D
Ja tead, Anu, ma ärkasin täna öösel kell 2 hirmuhigiga üles, sest hakkasin mõtlema, et mis siis saab, kui su sünnipäev oleks olnud 5. novembril, mitte 7. :D
Jah, kõik kardavad mu sünnipäeva ära unustada :D
ReplyDeleteÕppejõududega on jah muidu naljakas, apparently meie õppejõududel on vastupidine probleem. Meil esitati täna loengus kaks küsimust, millele mõlemale õppejõud vastas 45 minutit, seega loengut ennast nagu väga ei olnudki. Kohutav, kui õppejõud ei suuda ennast kontrollida :D