Keskmine noor soomlane ja minu 11 km päev

Ma ei oskagi Turkut mingi Eesti linnaga otseselt võrrelda, kesklinn on igal juhul Tartu moodi, kui jätta Tartu uued majad välja. Baarid on siin igal juhul vanemad. Kui seda Jaagule kurtsin, et siin nii kena pole, siis ta igal juhul seletas kenasti, et need kohad, mis siin on, ehitati 60 a tagasi ja ta on siiamaani lihtsalt samasugune. Sest soomlased pole teab kui innovaatilised.

Igal juhul teenindus on siin super viisakas - kõik naeratavad, räägivad inglise keelt (mis on minu ja paarisaja teise vahetusõpilase puhul kasulik) jne. Ainuke värk on, et nad ei tee enda elu töötades kunagi kiireks, niisiis peab õppima rahulikult reageerima olukorrale, kui su 2 korda tunnis käiv buss läheb 5 min pärast ja müüja järjekorras su ees seisvale inimesele midagi rahulikult seletab.

Üldiselt olen ma sattunud teistsugusesse kohta kui arvasin. Soome kõlab oma kiideud haridussüsteemi ja PISA testi tulemustega suhteliselt targa kohana, aga mina ei tea, kuidas see võimalik on, sest oma tuutorit ja paari tema sõpra vaadates on selgunud sellised asjad:

• 80% nendest, kes õpivad biokeemiat vms, ei taha seda õppida, vaid hoopis arstiks saada. Lihtsalt arstiks on nii raske õppima saada, et nad üritavad mitu aastat järjest sinna sisse astuda. Kui keegi haigeks jääb, siis nad lähevad kambaga arsti juurde, et kõik kuuleksid haiguse kohta jne. Nt mu tuutoril oli mingi haruldane haigus korra ja ta oli selle päeva kangelane. Ning kui ta kätt opereeriti, hakkas arst nagu tavaiselt, seda opereeritavat kohta kinni katma, aga tema küsis "Kas ma võin vaadata, palun, palun?". Nii ta siis vaatas oma operatsiooni...


• "What are we going to do next week?" "Next week? Oh, there's party on Monday, Wednesday, Thursday, Friday and Saturday". See oli väike katkend minu ja mu tuutori vahelisest vestlusest eile. Niisiis, mis must saab? Peoloom? Parm? (tõenäolisem.) Veel ideid? Või siis lihtsalt tehke ettepanekuid, milliseid ettekäändeid tuua, a la "Täna ei saa, pesen juukseid" või "Mul on kõhugripp" jne.


• Naiste keskmine kaal ei olegi 100 kilo. Niisiis nad näevad välja suhteliselt nagu eestlased siin, kuigi ma ei saa aru, kuidas see võimalik on. Kuhu lähevad need kõik alkoholi kalorid? Üks itaallane kurtis eile, et tema ei saa aru, kuidas soomlased nii kiiresti joovad. Selle ajaga, kui tema joob ühe õlu, on neil juba kolmas. No igal juhul, ok küll nad siis tantsivad oma kalorid maha, mõtlesin ma, aga ei. Te pole Soome klubis käinud. Soomlased ei tantsi. No muidugi võib leida mõne paraja tantsulõvi ka, aga üldiselt on soomlaste tants nagu... puude õõtsumine õrna tuule käes klubimuusika saatel.

Ühel õhtul, kui mul selle õõtsumise vaatamisest ja muidu ka uni peale tuli, otsustasin koju minna. Mõnusad 5 kvartalit = 30 minutit kõnnitud, helistan uksekella, sest võti, mida meil hetkel 3 peale üks on koos Jaagu venna Joosepi ja nende tädipojaga, polnud minu käes (btw kolin siit korterist enda tuppa ühikasse järgmine nädal). Ülla-ülla, keegi ei vasta. No ok, pole hullu, helistan siis võtmega tädipojale, et millal too tuleb, aga enne seda ütleb üks toreda häälega tädi, et kuna mu kaardil on raha vähem kui 2,5 €, siis pmslt sõida seenele, sa ei helista kuhugi. No see pole enam nii tore. Igal juhul tänu Jaagule tuleb 15 minuti pärast Panu (veel üks, kes siin korteris elab) ja laseb mu sisse.

Tuleb välja, et Joosep oli kodus tegelikult terve selle aja, kui ma 10 korda järjest uksekella helistasin, kuid oma raske õhtu tõttu polnud ta võimeline selle helinale reageerima. St, kui me tuppa astusime, kuulsime, kuidas ta teises toas norises. Igal juhul kui ma enda voodi juurde jõudsin, tundus järsku imelik fakt, et tema voodi on must paremal, kuid norin tuleb selja tagant. Selgus, et ta jõud oli ukse juures üles öelnud ja nii ta seal põrandal siis magas. Ma ise ei tea, kuidas ma tast teda märkamata üle astusin alguses, aga temal see-eest pole õrna aimugi, kuidas ta koju sai. Igal juhul, kui ma olin naermise lõpetanud, eegin talle lõpuks ettepaneku voodisse minna, kuid ta vastas, et ta puhkab veel natuke enne seda.

Sellel ajal, kui ma endale veel voodit tegin, seletas ta midagi soome keeles läbi une ja norises siis edasi, kuid kui ma voodisse jõudsin, ärkas ta järsku üles ning ning tegi teatavaks otsuse, et ta sõidab RATTAGA oma sõbranna juurde. Lõpuks, kui ta mu abiga konstateeris fakti, et ta ei suuda veel hästi püstigi seista, otsustas ta, et jala on ka ok.

Sõbranna juurde ta aga ei jõudnud, sest enne seda avastasime, et ta pea on "natuke" verine. Tuli välja, et seal oli u 3 cm haav, niisiis läksime magamise ja sõbranna asemel hoopis haiglasse. Seal oli jälle väga tore ja sõbralik teenindus, kuid Joosep ei saanud enne arstile, kui nad olid teenindajaga pärast 5-minutist arutelu postiindeksi suhtes selgusele jõudnud, sest Joosep seda peast ei teadnud. Joosep oli igal juhul olnud terve õhtu lihtsalt natuke põnevil mitte hirmunud ja rõõmus oli ta veel ka siis, kui ta koos kolme õmbluse ja minuga kodu poole kõndis. See oli see päev, kus ma kokku 11 km kõndisin.

See selleks. Ma sain kooli kohta ka midagi teada. Nimelt, kui meil on eksamil küsimused a la "Mis on lüsosoom" ja "Kirjuta reaktsiooni mehhanism" jne, siis siin peab nt rakubioloogia eksamil essee või sellise jutu kirjutama. Üks sõbranna rääkis, et tema üks teemadest teema oli eelmisel aastal olnud nt "Valgud elektronide transpordis rakuingamisel" vms. Soome keeles muidugi. Oehh. Eks ma siis kunagi oktoobris annan teada, kuidas esimesed esseed lähevad, aga enne seda juhtub ilmselt nii mõndagi kirjutatavat.

Ilusat viimast koolieelset nädalavahetust meile!